Kas ka sinu peas käib vahepeal see hääleke, mis ütleb: „Kes oled sina, et teisi õpetada? Sa oled liiga noor/vana. Sul ei ole edulugu.“?
Just see hääl oli minu jaoks üheks suurimaks takistuseks koolitamist alutades. Tänaseks aga mõistan, et see on täiesti vale – Sa ei saa jääda ootama, et sinu lugu juhtuks enne kui üldse alustad, sa pead selle ise kirjutama.
Kuna olen ka ise raamatuid kirjutanud, siis tean, et oma tegelaste lugu kirjutades olen ma ise selle loo juht, kuid ühel hetkel ärkavad tegelased ellu ja minust saab lihtsalt ülesmärkija. Ma ei otsusta enam oma tegelase järgmise sammu üle vaid see tuleb iseenesest, mina panen selle ainult paberile.
Sellest arusaamast tekkis mul idee: miks mitte kirjutada ise oma lugu. Ma saan juhtida iseenda otsuseid ja kirjutada oma elu järgmise peatüki, sest minu sammud on minu enda astuda. Oma lugu kirjutades küsin ikka pidevalt endalt: Milline otsus aitab mul luua lugu, millest hiljem rääkida?